Uuring: maal elavad inimesed on linnaelanikest bakterikartlikumad

Hoolimata tuhandetest bakteritest, mis inimesi iga päev koduses vannitoas, treeningsaalis, ühistranspordis ja poe ostukärudel varitsevad, tuleb Valio Gefilus bakteriuuringust välja eestlaste muretu suhtumine nendesse mikroorganismidesse.

„Värskest Gefilus bakteriuuringust selgub, et kõigest 6% küsitletuist mõtleb sageli tervist ohustavate bakterite peale ja üle poole vastanutest ei tee neist väljagi,“ tutvustas Valio turundusdirektor Krista Kalbin uuringu tulemusi. 

Tema sõnul on uuringu tulemus igati ootuspärane, sest enamikele inimestele tunduvad tegevused, millega ennast bakterite vastu kaitsta, tüütud ja aeganõudvad. „Kiire käteloputuse asemel pikad ja põhjalikud seebitamised, tolmuste õunte pükstesse pühkimise asemel nende pesemine tulise veega ning senisest tugevamad kodukemikaalid ja tihedamad koristuspäevad on tegevused, millega ei ole kuigi lihtne harjuda. Baktereid ignoreerida on kahtlemata lihtsam,“ tunnistas Kalbin. 

Tema hinnangul oli uuringu tulemuste puhul üllatav see, kui erinev on maa- ja linnainimeste suhtumine bakteritesse. „Võiks arvata, et just haigustekitajatest kihavas keskkonnas elaval linnainimesel käib kätepesu kokku peotäie desinfitseeriva vahendiga ning kartlikumad inimesed avavad uksi vaid varrukaga kaetud käega. Tegelikkuses on aga nähtamatute bakterite pärast hirmul enam kui pooled just maal elavatest inimestest,“ tõdes Kalbin.

Uuringu tulemustest tuleb välja, et naised mõtlevad bakteritest rohkem kui mehed ning üle 60% vastanud meestest ei teadvusta bakterite olemasolu ega vajadust neist hoiduda. Potentsiaalsetest haigustekitajatest mõtlemine on südameasjaks ka pigem noorematele vanuses 26-35 eluaastat, kellest 56% tunnistas, et mõtleb sageli ohtlikele mikroorganisidele. Samas 46-55-aastaste küsitluses osalenute seas teadvustab bakterite olemasolu vaid kolmandik. 

Inimesi ümbritsevate bakterite suhtes tunnevad keskmisest suuremat hirmu just üksikvanemad, kellest üle 60% arvab, et muretsemiseks on põhjust. Lasteta paarid nagu ka abielus lapsevanemad bakterites nii suurt probleemi ei näe. 

Kalbini sõnul on oluline teadvustada, et halbade bakterite vastu saab võidelda heade bakteritega, mis aitavad patogeensete sissetungijate rünnaku alla sattunud kehal võidelda ja vastu pidada. “Gefilus toodetes sisalduv maailma enimuuritud piimhappebakter Lactobacillus rhamnosus GG on tugeva kaitsemehhanismiga, mis aitab hoida soolestiku tasakaalu paigas ning seeläbi enesetunde hea ja tervise korras,“ rääkis ta. 

Lisainformatsioon:
Krista Kalbin
Valio Eesti AS
Turundusdirektor
628 5708
krista.kalbin[A]valio.ee