Organism vajab rasvu, valke ja süsivesikuid energiaks ja toimimiseks. Kõik kolm on erinevad ja kõigil on organismis täita oma ülesanne. Mis need ülesanded täpsemalt on ja miks vajab meie organism kõiki kolme?
Süsivesikuteks on tärklis ja erinevad suhkrud, samuti kiudained. Kuna süsivesikud on olnud Eesti toidulaual traditsiooniliselt olulisimaks energiaallikaks, on sel teemal viimasel ajal low-carb ehk süsivesikutevaese toitumise raames ka palju räägitud.
Organism vajab regulaarselt kütust ja süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks. Ka aju vajab süsivesikuid, sest kasutab energia saamiseks süsivesikute lagunemisproduktina tekkivat glükoosi.
Süsivesikute olulisimateks allikateks on teraviljatooted ja kartul, samuti aedviljad, puuviljad ja marjad. Vali pigem head süsivesikud, mis sisaldavad rohkelt vitamiine ja mineraalaineid ning ohtralt kiudaineid.
Kiudainete all mõeldakse süsivesikuid, mis inimese seedimisprotsessis ei lagune. Kiud aeglustavad toidu seedimist ja ühtlustavad seeläbi veresuhkru tõusu, samuti mõjuvad positiivselt kolesteroolitasemele. Parimateks kiudainete allikateks on täisteratooted, aedviljad ja puuviljad.
Rasvad sisaldavad palju energiat, mistõttu peetakse neid figuurile ja tervisele kahjulikuks. Rasvad on aga eluliselt tähtsad, kuna organism kasutab neid rakkude ehitusmaterjaliks ning närvi- ja hormonaalse süsteemi talitluseks. Toidust saadav rasv on organismile vältimatu rasvhapete allikas. Rasvad sisaldavad ka muid olulisi rasvhappeid ning rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiine.
Toitumise seisukohalt on rasva kogusest olulisem selle kvaliteet. Rasvhapped jagatakse oma keemilise struktuuri järgi küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Erinevad rasvade tüübid tunneb ära juba nende välimusest - küllastunud rasvad on kõvad ja küllastumata rasvad pehmed või vedelad.
Ka kaalujälgimise korral on oluline pöörata tähelepanu piisavale rasva kättesaadavusele ja seejuures eriti pehmete rasvade piisavale kogusele. Headeks pehme rasva ja vajalike rasvhapete allikateks on taimsed õlid, rasvane kala ning pähklid.
Valkudel on meie organismis mitu eluliselt tähtsat ülesannet. Valgud on organismi energiaallikaks ning tähtsaks ehitusmaterjaliks lihastele, luustikule ja teistele kudedele. Valgud osalevad ka organismi ensüümi- ja hormoontalitluses ning transpordivad vereringesse muid ühendeid.
Valgud koosnevad erinevatest aminohapetest. Meie organism vajab neid kõiki, kuid ei suuda neid kõiki ise toota. Seega tuleb vajalikud aminohapped hankida toidust. Valkude aminohappe koostis on erinev - loomariigist pärit valgud on enamasti kvaliteetsemad kui taimsed valgud, kuna loomsed valgud sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Valke tuleks tarbida mitmekülgselt, st erinevatest allikatest, kuna toiduainetest saadavad valgud täiendavad üksteist.
Heaks loomse valgu allikaks on liha, kala, kana, kanamuna ja piimatooted. Taimseid valke saab kõige paremini kätte teraviljadest, kaunviljadest ning pähklitest ja seemnetest.
• Häid ja kiudaineterohkeid süsivesikuid leiab kiudaineterikkast leivast ning teistest täisteratoodetest, aedviljadest ja puuviljadest.
• Piisava valgu kättesaadavuse tagamiseks tuleks süüa mitmekülgseid piimatooteid, kala, liha, kanamuna, teraviljatooteid, kaunvilju ja pähkleid.
• Kasuliku rasva kättesaadavus on oluline, mistõttu tuleb tarbida kala ja taimset õli sisaldavaid võideid.
• Aedviljades ja puuviljades on väga vähe energiat, kuid palju vitamiine, mineraal- ja kiudaineid.