Suhkur piimatoodetes

Toote pakendile minev toitumisalane teave on rangelt reguleeritud Veterinaar- ja Toiduameti poolt, kus on täpselt kirjas mida ning kuidas kirja panna. Süsivesikute puhul tuleb kirja panna nende hulk grammides (nt süsivesikuid 11,6g) ning lisada juurde suhkrute osakaal süsivesikutest (nt millest suhkrud 11,4g).

Nende kahe numbri erinevus tuleneb sellest, et kõik süsivesikud ei ole suhkrud. Süsivesikud liigitakse lihtsuhkrutejäägi arvu järgi: lihtsuhkrud ehk mono- või disahhariidid (sahharoos, glükoos, laktoos, fruktoos); liitsuhkrud ehk polusahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos); oligosahhariidid; kiudained. Näiteks kuulub süsivesikute alla ka paksendajana kasutatav tärklis, kiudained jne.

Ülaltoodud numbrid ajavad meid aga tihtilugu segadusse ning arvatakse, et süsivesikute kõrval pakendile märgitud suhkrute kogus võrdub tootesse lisatud valge suhkruga – nii see aga ei ole! Tegelikkuses moodustavad suhkrud piimatoodetes piimas olev laktoos ehk looduslik piimasuhkur, puuviljades olev glükoos ja fruktoos ning lisatud suhkur ehk sahharoos.

Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega ning seda on piimas umbes 5%. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi umbes 3-4,2% ehk umbes 3-4g 100g kohta.

Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Teise nimega tuntakse glükoosi ka viinamarjasuhkruna. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ning mees. Neid suhkruid on maitsega piimatoodetes tavapäraselt umbes 1g 100g kohta.