Piima roll meie toidulaual

Piimal on meie toidulaual tähtis roll

Piim ja piimatooted moodustavad olulise osa eestlaste igapäevasest toiduvalikust. Mitmeid eri toitaineid sisaldav piim osaleb organismi heaolus väga mitmel viisil. Mida head üldse piimast saab?

Kui piima ei oleks olemas, tuleks see välja mõelda

Piim on mitmekülgne toiduaine, mis koosneb veest, rasvast ja valgust, mineraalidest ja vitamiinidest. Piim osaleb meie organismi protsessides mitmel eri viisil ning http://www.toitumine.ee/ andmetel peaks piimatooteid tarbima päevas 2-4 portsjonit (1 portsjon on võrdne näiteks 2dl piima, keefirit, petti või maitsestamata jogurtit).

Piim on olnud eestlaste toiduvaliku ja toidutraditsioonide osa juba pikka aega. Vanasti oli piima roll eestlaste kodustes toitudes ja seega ka kogu rahva toitumisharjumustes veelgi tähtsam kui tänapäeval, sest vitamiinide, kaltsiumi ja mineraalainetega toidulisandeid ei saanud lihtsalt apteegiriiulilt valida. Piima kasutatakse mitmete ajatute hõrgutiste valmistamiseks, mis meeldivad ka uutele põlvkondadele.

Kasulikud toitained piimas

Piima tuntakse eelkõige hea kaltsiumi-allikana. Piim ongi eestlaste toiduvalikus kõige tähtsam kaltsiumi-allikas: üle 60% eestlaste tarbitavast kaltsiumist tuleb piimast ja piimatoodetest. Kaltsium aitab ehitada ja tugevdada luustikku ning vitamiinidega rikastatud piimatoodetest saab organism ka D-vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist.

Piimast saab ka muid tähtsaid toitaineid. Piim meeldib meie lihastele, sest kvaliteetsed piimavalgud edendavad lihasmassi kasvu, ning kaltsium ja D-vitamiin edendavad lihaste normaalset funktsioneerimist. Paljud harrastussportlased ongi tõdenud, et erinevad piimatooted ja -kokteilid on suurepärased treeningujärgsed joogid.

Piim teeb head ka keha kõige kõvematele osadele, sest kaltsium, D-vitamiin ja fosfor soodustavad luustiku ja hammaste püsimist heas seisukorras. D-vitamiin soodustab ka immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist. B2- ja B12- vitamiinid edendavad omakorda aju ja närvisüsteemi funktsioneerimist; ning B2- vitamiin ja jood on tähtsad naha heaolule.

Piim sisaldab looduslikult suhkrut

Piim sisaldab looduslikult suhkrut, täpsemalt piimasuhkrut. Piimasuhkur ehk laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust – glükoosist ja galaktoosist. Piimasuhkur on tavasuhkrust viis korda vähem magus ning seda on piimas umbes 5%. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi vähem, umbes 3-4,2% ehk 3-4g 100g kohta.

Piim sisaldab looduslikult soola

Piima sisse ei lisata soola: piima soolasisaldus tuleneb ainult naatriumist, mida piim looduslikult sisaldab. Piim on mõeldud imetajate esmaseks toiduks, ning seetõttu peab see sisaldama kõiki vajalikke toitaineid ja aitama hoida ka vedelikutasakaalu organismis. Naatrium, mida piimas looduslikult leidub, tähistatakse pakendil soolana, aga tegu on mineraalainega, millel on tähtis roll organismi homöostaasi reguleerimisel.

Üks klaas piima (2 dl) sisaldab 0,2 g soola. Võrdlusmomendiks võib mainida, et näiteks ühes tavalise soolasisaldusega (soolasisaldus alla 1,2 %) rukkileivaviilus (35 g) on soola keskmiselt umbes 0,4 g.

Igaühele midagi

Piimatoodete asendamine toidusedelil on keeruline ilma, et toitainete kättesaadavus halveneks: piimatooteid pole vaja oma menüüst laktoositalumatuse tõttu välja jätta. Laiast tootevalikust leidub kindlasti peaaegu kõigile sobivaid piimatooteid, mis maitsevad hästi ja sobivad ka toiduvalmistamiseks. Näiteks need inimesed, kes väldivad rasva või laktoosi, ei pea piimatoodete kasutamisest loobuma, sest Valio toodete hulgas on palju täiesti laktoosivabasid tooteid ning mitmeid rasvatuid tooteid. Küpsenud juustud on looduslikult laktoosivabad.