Tuntud jalgpallikohtunik ja sotsiaalmeediaspetsialist Anni Rahula on tõeline hunt kriimsilm, kes oma üheksa ameti kõrvalt kasvatab koos abikaasa Tomiga ka pisitütart Rubit. Ent kuidas püsib ta kõigi tegemiste juures alati niivõrd aktiivse ja säravana?
Rahula tunnistab, et kiire elutempo juures ei ole tal tihti aega ise süüa teha ega jõua alati kontrollida, kui palju ta mingeid toitained tarbib. Samas üritab ta võimalikult palju tähelepanu pöörata sellele, et poeriiulitelt koju jõudvad toiduained oleksid võimalikult looduslikud ning pärineksid usaldusväärsetelt ettevõtetelt.
Lisaained jäävad poeriiulitele
Peamist rõhku paneb Rahula enda sõnul oma pere suhkrutarbimise jälgimisele, milleks suurema tõuke sai ta viis aastat tagasi. „See sai alguse, kui olin alles Rubit ootama jäänud ning arstid kahtlustasid, et mul võib glükoosiga probleeme olla. Ehmusin selle kahtlustuse peale nii ära, et lõikasin päevapealt menüüst välja kõik lisatud suhkrut sisaldavad toiduaineid. Ja ma olin tegelikult tõeliselt hädas – järsku ei olnud poelettidel enam midagi, mida ma süüa oleksin saanud!“
Ta tõdeb, et täna – viis aastat hiljem – on asi kordades parem. „Kuigi täna ma enam ühtegi eridieeti ei jälgi, siis eelistan ikkagi, et toit oleks võimalikult naturaalne ja lisaainetest puhas. Üheks minu lemmikuks vahepalaks on Alma Vita+ jogurtid, mille magus maitse tuleb vaid naturaalsetest puuviljasuhkrutest. Olen suhkru teemadel ka abikaasa Tomi harinud ning saadan talle vahel infot toodete kohta, mis on lisaained täis ning peaksid kindlasti poodi jääma. Millalgi ütles Tomi ise mulle, et nüüd on poes lausa piinlik teatud tooteid valida – selline tunne, et kõik su ümber teavad ja vaatavad, et oi-oi, mis jubeduse nüüd korvi pani. Eks see on nagu viinagagi: kui ise ei joo, siis tundub isegi viinasokkide jaoks piinlik osta,“ ütleb ta muiates. Anni tunnistab ka, et ta on olnud varasemalt toiduainetööstuse teemadel naiivne ning ettevõtteid kohati liiga kergekäeliselt usaldanud. „Ma olen alati eeldanud, et ettevõtted vastutavad selle eest, mis toitu nad inimestele pakuvad ning et keegi ei soovi valmistada tooteid, mis tervisele hoopis kahjulikud võivad olla. Nüüd üritan valida firmasid, mida ma tunnen ja tean, et võin usaldada,“ sõnab ta.
Pikaks toiduvaaritamiseks aega ei ole
Kui hommikusöök on Rahulate peres toidukord, mille osas kompromisse ei tehta, siis lõuna- ja õhtusöögiga on nii ja naa. „Meil on palju toimetamisi, nii et alati korralikku õhtusöögi valmistamiseks aega ei olegi. Selleks ongi meie kodus korralik hommikusöök number üks ning jälgin kindlasti ka seda, et ei jääks söögikordade vahele suurt pausi, mida oleks hiljem kiusatus hiiglasliku õhtusöögiga tasa teha,“ ütleb Anni. Selleks hoiab ta külmikus alati jogurti või mõne muu vahepala.
Peamine ongi, et toit oleks puhta koostisega, aga samas arvab Anni, et see peab olema ka lihtne valmistada. „Viimastel aastatel on väga populaarseks saanud erinevad üleööpudrud, ise ei viitsi ma neid aga kunagi teha. Rubi läheb tavaliselt kell 8 magama, siis ma enam köögis möllama ei hakka ning lähen ka ise voodisse – see on veel üks põhjus, miks Alma Vita+ jogurtid mulle väga meeldivad. Tean, et koostisained on head ning saan selle juba valmiskujul kapist võtta ja vajadusel kaasa haarata,“ selgitab Rahula. Lisaks püüdlevad nad perega aina rohkem selle poole, et saaks võimalikult palju tooraineid hoopistükkis oma aias kasvatada. „See aasta tahamegi maale kartuli maha panna ja ise köögivilju kasvatada, et ei peaks kõike poest ostma. See on ka kindlasti nii puhtam kui ka kiirem viis,“ selgitab naine.
Rahulate pere suurim kasvataja ja õpetaja on tütar Rubi
Naise sõnul ongi tema enda suurimaks õpetajaks ja kasvatajaks saanud tütar Rubi, kes on tema õpetused kergesti omaks võtnud ning jälgib nüüd hoolega, et kogu pere päriselt ka nende sõnade järgi toimetaks. „Ma olen talle õpetanud, et hommikuti teeme kõigepealt voodi ära – nüüd on hoopis tema see, kes seda minult iga hommik nõuab! Eile sõime õhtuks soolast suppi ning leppisime kokku, et pärast saab ka küpsist. Selle peale ütles Rubi aga, et tegelikult tuleb peale söömist natuke oodata, et supp jõuaks kõhtu ja saaks aru, kas kõht on täis – alles siis saab aru, kas küpsist peaks ikka sööma,“ kirjeldab ta.
Rahula sõnul toidulaua järgimisest üksi ei piisa ning olulist rolli mängib argirutiinis ka sport ja liikumine. „Kui paljud tunnevad, et sportimine pigem võtab energiat, siis mulle annab see seda hoopis juurde! Kui ma jalgpallihooaegade vahel teen kuuajalise pausi, et kehale puhkust anda, siis langeb kohe ka mu meeleolu ning tunnen, et füüsiliselt on raskem olla,“ selgitab Rahula. Tema sõnul paneb ta laisematel päevadel trenniriided juba hommikul selga ning enne seljast ei võta, kui need on higised. „Eriti teen seda just laupäeviti – siis on terve päev aega oodata, üks hetk saab trenn ikka tehtud!“ Ta lisab, et hea ja energilise enesetunde aitab tagada just toitumise ja spordi kooskõla, ent igaüks peab oma keha tundma õppima ning leidma just talle sobiva tasakaalu.