Soomet teab kogu maailm jõuluvana kodumaana. Nii nagu Itaaliat, Prantsusmaad või Šveitsit igal pool automaatselt juustumaade hulka arvatakse. Viimased pakuvad oma juustuvalikutes ohtralt eriilmelisust ja maitserikkaid variatsioone, soomlastel on jällegi põhjust uhkeldada puhta, tippkvaliteetse piimaga. Tegelikult on põhjanaabrite juustuvalmistamise lugu ära fikseeritud juba keskajast alates. Hilisemal ajal Euroopast tulnud juustumeistrite invasioonide mõju on tuntav tänaseni ning nüüd jutustatakse seal ka aina rohkem edulugusid suurtele turgudele, nagu seda on Ameerika ning Euroopa Liit, minemisest. Tõsi on seegi, et Euroopa Liitu kuulumise aastatel on soomlaste eneste juustusriiuli valik muutunud mitmekesisemaks (eksportjuustudest on eestlastele sarnaselt enim eelistatud maitsed edam ja gouda), samal ajal aga on seal langenud kõvasti soomlaste suurima lemmiku, omamaise emmentali, müük.

Soome juustukultuur on noor ja ambitsioonikas. Vaeva nähakse eripärase loomisega ning juustu uurimisega siit ja sealt. Näiteks otsitakse viise, kuidas väherasvanegi juust maitseks hästi või tahetakse täpselt teada, millise koostisega piim kõhtu rohkem hellitaks (juustu kontekstis võiks tuua laktoosivaba toorjuustu või probiootilisi piimhappebaktereid sisaldava juustu).

Siinsesse juustukultuuri kuulub rasvavaene juust, mis on pigem tervisetoode kui klassikaline naudingujuust. Valmistatakse seda juustu nii, et piimast eraldatatakse rasv ning lisatakse juustusegusse juurde piimavalku, mis omakorda seob enesega kergesti vett. Nii maitsebki juust kummiselt ja vesiselt, mitte siidiselt ja pehmelt. Arvamusel, et jäta leivale parem või määrimata ning lõika sellele parem viil tavalise rasvasusega juustu, on jumet juhul kui tegu terve inimesega. Rasvtõve all kannatajaile aga on rasvavaene juust oluline kaltsiumi allikas.

Väherasvased juustud, kuidas need siis ka ei maitseks, on kasvav trend ning moodustab kogu juustu müügist soomlaste andmetel juba lausa kolmandiku. Samal ajal ennustatakse sellele juustule aina kindlamat edu tulevikus ning seega ka suurt maitsearenduse võimalusi.

Juustu süüakse Soomes 17 kg aastas inimese kohta. Eestlaste 6 kg seda võrrelda ei anna, kuigi juust on ka soomlase toidukorvis pigem kallis kui odav kraam. Lõviosa ehk 2/3 kogu juustust kulub seal võileiva katmiseks ning ülejäänud toidu valmistamiseks. Eriti maitsemeeli mööda on põhjanaabritele sinihallitusjuustu kasutamine pitsa täitmisel või koos keedukartuliga serveerimisel. Juustuvaagnalt naudingujuustude serveerimine toidukorra lõpetuseks on aga seal samasugune uue aja toidukultuuri nähtus nagu meilgi. Üldine ja laialt levinud on ka mood segada juustu salatitesse ning toorjuustust roogade valmistamine.

Degustatsioonimärkmikust

Oltermanni juust on olnud kaua aega soomlaste peojuust, mille maitsel on tähendus mitme põlvkonna jaoks. Nüüd on aga silindrise kujuga kera saanud pigem igapäevaseks perejuustuks. Pastöriseeritud lehmapiimast ja ühe kuu vanune juust maitseb pretensioonitult, mahedalt, aga pehmelt, olles sealjuures ju pigem väherasvane (29% ja 17%-lised variandid). Järelmaitsena jääb suhu veidike hapukat mekki.

* Suureaugulised Polar (5% ja 15%-line) juustud on mõlemad sitkevõitu  ja kummised, aga mahedad. Rasvasem variant on kergelt magusa maitsega.

* Finlandia peegeldab hästi põhjamaise juustu loomust – see on küps, soolane, värske aroomiga ja sulavalt koorene. Juustu on lihtne niisama nautida. Lisandiks olgu siis küpsed sügispirnid või mesine murakamoos.

* Emmental on soomlaste juustuilma kalliskivi, mida on Soomes valmistatud 150 aastat. Nüüd on see kogunud suurt kuulsust ka Ameerikas. Kolme kuuselt on juust tihe ja kergelt magus, kuue kuune on saanud juurde kerge pähklise maigu, hiigelsuurte aukudega üheksa kuud küpsenud juust lõhnab aga õige võimsalt ja magusalt koore järele. Keelel on tunda küpsemisest tekkinud mõnusat teralisust ja magusate köögiviljade mekki. Mõnusad on need juustud ka seepärast, et need pole väga soolased.

Sel uhkel juustul on ette näidata nii Šveitsi juured kui nobelisti elutöö. Emmentali tegemise oskused tõi siia šveistlasest juustumeister Rudolf Klossner, kelle oli kaugele põhjamaale meelitanud Alexander von Daehn – kapten ja suur juustusõber, kes ilma emmentalita kodumaal enam kuidagi läbi ei saanud. Aastaid hiljem, peale teist maailmasõda, mil suurtootmine koos oma tegutsemisreeglite ja ka ohtudega aina rohkem võimust võttis, rõhus keemikust Nobeli preemia laureaat Artturi Ilmari Virtanen aga oma töödes aina järjekindlamalt sellele, et head juustu saab valmistada vaid puhtast ja kvaliteetsest lehmapiimast, mis omakorda sõltub heast lehmade ninaesisest. Viimase kallal teadustööd tehes saatis kuulus biokeemik mööda aastaid. Nii seostataksegi siinse Emmentali menu tihti ka Virtaneni teaduslike leiutistega.

* Ritari on noobel juust, mis maitseb siidiselt koore järele, on täidlane ja hapukas-magus. Soolane ja täisrasvane ning küpsenud tervelt 10 kuud.

* Aura on sinihallitusjuustude seas üks tugevamaid ja jõulisemaid näiteid. Juba kuue nädala vanuselt on see tihedalt sinihallitusest läbikasvanud, väga aromaatne, siidine ja sulav, koorene, võimsalt hapukas ja soolane. Aura Gold aga on noorema juustuga võrreldes täpselt topeltvanem, täidlasem, siidisem, kooresem ja selles on tunda võimsamalt hapukust.