Miks on D-vitamiin oluline?

D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks. Kui D-vitamiini on vähe, väheneb ka kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. Teisisõnu soodustab D-vitamiin kehas oleva ülemäärase kaltsiumi minemist luudesse. Juhul kui organismis on D-vitamiini puudus, on soodustatud kaltsiumi ladestumine veresoontes, kus viimane võib kiirendada ateroskleroosi väljaarenemist. Eriti oluline on D-vitamiin lapse ja noorukieas, mil toimub kiire luude areng, mis on aluseks ka tervele ja tugevale luustikule vanemas eas. Kui D-vitamiini napib, on korralikust kaltsiumi tarvitamisest vähe kasu.

D-vitamiini on vaja:

• lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei mineraliseeru õigesti,
• kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
• normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks,
• stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks,
• aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele,
• osaleb rakujagunemise protsessis,
• aitab kaasa lihaste talitlustele.

Kuidas saada D-vitamiini?

D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel. Vanusega väheneb naha võime toota D-vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem.

Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud uuringud näitavad, et ligi kolmveerand Eesti täiskasvanud inimestest ei saa talvel organismile piisavas koguses D-vitamiini, mida organism sünteesib päikesekiirtest naha kaudu. Kuigi vajaliku päevase D-vitamiini koguse saamiseks piisab suvel vaid 10-15 minuti pikkusest päikese käes viibimisest, esineb uuringute kohaselt Eesti inimestel D-vitamiini puudust ka suviti.

Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult, sest looduslikult sisaldub seda vaid vabalt kasvanud kalas (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell) ja kuumutamata kalatoitudes. Vähesel määral sisaldub seda vitamiini ka munakollases ja maksas. Seetõttu on toiduga saadav D vitamiini kogus väga väike võrreldes nahas moodustuva D vitamiini kogusega.

D-vitamiini päevane soovitatav kogus Euroopas on 5 µg, Eestis soovitatav kogus on 7,5-10  µg.

5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks :

2 g kalamaksaõlis,

15 g suitsuangerjas,

50–60 g küpsetatud lõhes,

60 g soolaheeringas,

120 g munakollastes,

600 g hautatud maksas,

10 l piimas

Valio Gefilus piimatooted sisaldavad 1,0 µg D3-vitamiini 100g kohta, mis on 20% D-vitamiini soovitatavast päevasest kogusest.

Kasutatud kirjandus www.toitumine.ee  (info põhineb riiklikele toitumissoovitustele) Kull. M. Impact of vitamin D and hypolactasia on bone mineral density: a population-based study in Estonia